Glütserool

Glütserool

0.00

Muud nimetused:  Glütseriin, Glütserool

Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserooli kolm hüdroksüülrühma tingivad tema lahustuvuse vees ja hügroskoopsedomadused. Glütseroolne tsenter on ühtede oluliste lipiididetriglütseroolide, selgrooks. Vaba glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega.

Choose An Option...
0,5 L metall pudel
5 L plastkanister
10 L plast kanister
25 L plastkanister
20 L metall kanister UN
200 L tünn
640 L IBC konteiner
1000 L IBC konteiner

Kirjeldus

Glütserool on seebitootmise kõrvalsaadus, mis tekib rasvade seebistamisel.

SaponificationGeneral.svg

Seda tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel. Sel meetodil saadud glütserool on tihti välimuselt tume ning paksu, siirupitaolise kontsistentsiga. Triglütseriidid reageeritakse alkoholiga (nt etanool) aluselise katalüsaatori juuresolekul. Saaduseks on rasvhapete etüülestrid ja glütserool.

Transesterification of triglycerides with ethanol.png

Glütserooli toodetakse ka erinevaid metoodeid kasutades propüleenist. Kõige tähtsamaks neist on epiklorohüdriini protsess. Selle käigus kloreeritakse propüleen, mille tulemusel tekib allüülkloriid, mis oksüdeeritakse hüpokloritiga diklorohüdriiniks. Saadus reageeritakse omakorda tugeva alusega ja saadakse epiklorohüdriin, mille hüdrolüüsiproduktiks on glütserool.

Kuna tänapäeva ravimi- ja hügieenitööstuses on nõudlus vaid puhta glütserooli järele, kasutatakse mainitud sünteetilist tootmisviisi suhteliselt vähe. Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga – loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli).[1] Aastas toodetakse USAs ja Euroopas umbes 950 000 tonni glütseroooli.[2] Tootmine tõuseb vastavalt EU direktiivile 2003/30/EC, mis sätestab, et 5,75% naftasaadustest toodetud kütustest asendadaks biokütusega. Aastaks 2020 on kavandatud, et tootmine ületab nõudluse kuuekordselt.