Antimontrioksiid (CAS 1309-64-4)

Antimon (III) oksiid on anorgaaniline ühend valemiga Sb2O3. See on antimoni kõige olulisem kaubanduslik ühend. Looduses leidub seda mineraalidena valentiniit ja senarmoniit. Nagu enamik polümeerseid oksiide, lahustub ka Sb2O3 vesilahustes hüdrolüüsi teel. Looduses esineb arseeni-antimonioksiidi segatuna väga harvaesinevat stibioclaudetite mineraali.

Antimon (III) oksiid on amfoteerne oksiid, see lahustub naatriumhüdroksiidi vesilahuses, et saada meta-antimoniit NaSbO2, mida saab eraldada trihüdraadina. Antimon (III) oksiid lahustub ka kontsentreeritud mineraalhapetes, saades vastavad soolad, mis veega lahjendamisel hüdrolüüsuvad. Lämmastikhappega oksüdeeritakse trioksiid antimon (V) oksiidiks.

Süsinikuga kuumutamisel taandub oksiid antimonmetalliks. Teiste redutseerivate ainetega, nagu naatriumboorhüdriid või liitiumalumiiniumhüdriid, tekib ebastabiilne ja väga mürgine gaas -stibiin. Kuumutamisel kaaliumbitartraadiga moodustub komplekssoola kaaliumantimoni tartraat KSb (OH) 2 • C4H2O6.