Kirjeldus

Tärpentini tunti juba antiikajal. Toona valmistati seda okaspuude, eelkõige kuuse ja männi vaigust utmise teel.

Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja tugevasti haisvat tärpentinifraktsiooni. Sel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mil oli oluline osa õlimaalitehnika arengus. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini.

Herty süsteem okaspuult tärpentini kogumiseks, Põhja-Floridas USA-s u 1936
Tärpentini toodetakse ka järgmistelt männipuu liikidelt kogutavat vaigust: harilik mänd, mägimänd, must mänd, merimänd ja pikaokkaline mänd (P. palustris).

Suuremõõduline tärpentinitootmine algas tselluloositööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puidujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini keemia- ja kosmeetikatööstuses, näiteks kampri, määrdeõlide, lõhnaainete ja vaikude valmistamiseks.